Eesti tatarlased
Eesti tatarlaste liidu missioon on Eestis elavate ja Eestist pärit (mišär) tatarlaste ajaloo, keele, kultuuri ja käitumistavade säilitamine, edendamine ja tutvustamine eestlastele.
Tatarlased on Tallinnas elanud vähemalt 18. sajandist alates
Sõjaeelsest Eesti Vabariigist on siinsetel tatarlastel parimad mälestused. Nad hindavad seda kui aega, kui võis elada rahus, teha tööd ja austada oma tavasid.
Postimees 04.01.1936
Palvetati Eesti riigijuhtide eest
“Aide Fitr” Narvas. Muhameedlased palvetasid meie riigijuhtide eest. Eestis elutsevad muhameedlased pühitsesid Narvas oma suurt usupüha “Aide Fitr”. Sel puhul olid korraldatud pidulikud jumalateenistused Narva Muhamedi koguduses, kuhu palvetama olid ilmunud Narvas ja väljaspool Narvat elutsevad muhameedlased. Jutlusega esines vaimulik M. Haerdinov. Märkimist väärib see asjaolu, et muhameedlased oma suurel usupühal palvetasid ka meie riigijuhtide eest.
Vabadus maailmas, kus vabadust oli vähe
Imam Alimdžan Idris tuli Berliinist ja nägi, et Eestis ei diskrimineerita
1934 a.
“Te elate Eestis. Eesti Vabariigi valitsus ei oma mingit seost eelmise tsaari- ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Põhiseadus ehk Eesti Vabariigi seadus annab vähemusrahvustele samad õigused kui eestlastele ja seda järgivad nii valitsus kui muud täitevvõimud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus oleks neid ebaõiglaselt kohelnud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!”
