1930. aastatel oli auväärseim ja rikkaim Tallinna tatarlastest oli karusnahakaupmees Sigbatulla Magdejev, keda hüüti tatarlaste kuningaks ja kelle kauplus oli Gonsiori Tänaval.  Sigbatulla Magdejev sündis Nižni-Novgorodi kubermangus 1863. aastal, Tallinnasse saabus ta 1885. aastal, siin sündis ka tema esimene poeg Hairulla 1892. aastal. Kokku oli Sigbatullal kahest abielust kolmteist last, kellest täiskasvanuikka jõudsid pojad Hairulla, Ibrahim, Ismail, Rašid, Ahmed  ning tütred Mönirä ja Sara. Sigbatulla Magdejev oli juba tsaariajal väga jõukas mees, tema äripartneriteks olid Peterburi ja Pihkva rikkad kaupmehed ning ta kauples hinnaliste karusnahkade, vaipade ja kalliskividega. Magdejevi suhtlusringkonda kuulusid suurvürstid ja vürstid ning ta käis tihti ärireisidel Peterburis ja Haapsalus, kus kõrgkiht suvitas. Sigbatulla Magdejev ei unustanud ka oma koduküla, mida ta sageli külastas, tegi sealsetele inimestele kingitusi, toetas kaevude kaevamist ning sildade ehitust. Kodusõja ajal tegeles ta Eestisse põgenenud vene valgekaartlaste varanduse realiseerimisega ning kasvatas oma rikkust veelgi.

Kogu oma elu Tallinnas oli Sigbatulla Magdejev siinse islami koguduse aktiivne toetaja. Pärast mitme tütre järjestikust surma väikelastena sündis talle 1904.a. poeg Ibrahim. Õnnelik isa ostis kiituseks Allahile Tallinna Siselinna kalmistu kõrvale maad ning sinna rajati tatarlaste surnuaed. Krunt ümbritseti kiviaiaga ning Sigbatulla lasi kalmistule sepistada uhke raudvärava, mida kaunistasid islami sümbolid – poolkuud. Tuntud legendi järgi olevat surnuaeda ümbritseva aia saamislugu olnud järgmine: Tallinna juudi kogukonnal oli raskusi endale kalmistumaa saamisega – Eestimaa kindralkuberner ei pidanud vajalikuks neile maad anda. Juudi kogukond pöördus abipalvega Sigbatulla Magdejevi poole, et see aitaks kindralkuberneri mõjutada. Magdejev aitaski juutidel maad saada ning vastutasuks võttis ta nendelt kopsaka vaevatasu. Selle raha eest ehitatigi  tatari kalmistule aed ja väravad.

Muhameedlaste kalmistu värav

Kui Sigbatulla Magdejev 1939. aastal suri, teatasid Eesti lehed: suri tatarlaste kuningas! Matusetalitusele olid kogunenud peaaegu kõik Tallinna moslemid. Matuste puhuks oli Eestisse kutsutud vaimulik Soomest – imaam W. A. Hakim. Uudisleht andis põhjaliku ülevaate matuse käigust ning ei jätnud märkimata, et matusel jagasid Sigbatulla sugulased Tallinna moslemitele kokku 1000 krooni kingituseks. Raha oli mõeldud selleks, et inimesed saaksid endale osta midagi, mis jääks lahkunust mälestuseks.

Tatarlaste kuninga matus Tallinnas, Uudisleht, 14.04.1939. Foto: Tallinna Linnamuuseum