Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva Punaarmee vastu Talvesõjas. Jätkusõjas kuulus enamik soomepoisse 200. jalaväerügemendi (JR 200) koosseisu, Eesti vabatahtlikke võitles ka näiteks mereväes ja kaugluurerühmades.
“Soome vabaduse ja Eesti au” nimel, nagu ütles nende moto.