Esimeseks Eesti alalt leitud islami religioosseks tekstiks võib pidada 8.–10. sajandist pärinevatele araabia müntidele vermitud koraani teksti. Dirhemi esikülje keskel asetsevad read moodustavad teksti:
«Pole Jumalat peale Ainujumala, Ta on ainus, pole tal kaaslast.»
Mündi tagaküljel on tekst:
«Muhammad on Jumala saadik.»
Eesti alalt leitud 8.–10. sajandi mündid ongi peamiselt araabia päritolu. Alles 10. sajandi lõpust pärinevates leidudes hakkavad esinema Lääne-Euroopa rahad, mis mõne aastakümnega (u 1020. aastaks) araabia mündid kasutusest välja tõrjuvad. Eesti alalt on kokku leitud tuhandeid araabia münte, kindlaid andmeid on umbes 5000 mündi kohta. Araabia mündid viitavad idapoolsetele kaubandussidemetele. Ei tea, kas keegi maarahvast oskas aimata, mida need veidrad kirjad õhukestel hõbeliistakutel tähendada võisid?
Küllap oli keskaja pikkade sajandite jooksul Eestit külastanud rändurite hulgas ka moslemeid, ehk jäi mõni neist siia ka pikemaks peatuma – andmed selle kohta puuduvad. Tõsisem kokkupuude islamiga toimus Eestil Liivi sõja (1558–1583) päevil.